Täna avaldatud IKE valitsusliidu aluspõhimõtted „reformivad” pensioni II sammast nii, et see on ühtaegu kohustuslik ja vabatahtlik… Saab olla üks või teine, kuid ei saa korraga olla mõlemat. Nimetame asju õigete nimedega – see on II samba lammutamise plaan.

Sellise „reformi“ tulemusel jääb pensionisüsteemi, mis tervikuna vajab raha juurde, seda hoopis vähem. Sest ka kogunenud 4.2 miljardit on võimalik osakuomanikel välja võtta. Ja neile kes võtaksid, ei saa seda pahaks panna, sest riik ei ole enam usaldusväärne partner. Nii jääb tulevikupension sõltuma ainult maksulaekumisest, mis vananeva rahvastiku tingimustes tähendab kõrgemat maksukoormust tööealistele või siis madalamat pensioni. See on IKE “kingitus” nii nooremale põlvkonnale kui pensionäridele.

Teine “kingitus” on Eesti ettevõtjatele, kelle tegevust on pensionifondid seni rahastanud ca 600 miljoni euroga. II samba vabatahtlikuks muutumisega lahkub Eesti kapitaliturult olulisim kohalik pikaajalise vaatega institutsionaalne investor. On raske näha, kes selle tühimiku täidaks. Sest ilma kohaliku investori osaluseta ei sisene Eesti-sugusele väikesele turule ka välisinvestor.

Ja laiemalt majanduse valdkonnast – IKE valitsusliidu aluspõhimõtetes puudub selgelt sõnastatud visioon kuidas suurendada Eesti atraktiivsust rahvusvahelise investeerimispiirkonnana. On hulgaliselt fragmente, kuid puudub tervikvaade. Räägitakse kapitalituru arengust, kuid II samba lammutamisega liigutakse täpselt vastupidises suunas. Minimaalselt on juttu innovatsioonist ja on vaid üks lause vastutustundlikust riigirahandusest. Kui Eesti ei ole atraktiivne rahvusvaheliselt, ei ole me seda ka kohaliku investori jaoks.

Ma ei näe selles programmis selget visiooni – 1) kuidas Eesti püsib maailmas konkurentsivõimelisena, 2)mis motiveerib Eestisse tagasi pöörduma neid kaasmaalasi, kes õpivad või töötavad välismaal ning 3) kuidas saab riigirahandus taas seisu, et majandustsükli tipus ei oleks eelarve miinuses, vaid ülejäägis.

Eesti väärib paremat!