Eesti sai 2022. aastal kokku 10 ükssarvikut – Veriffist ja Gliast said järgmised tehnoloogiaettevõtted, mille turuväärtus ületas miljardi. Möödunud aasta läks väga edukalt ka kapitali kaasavatele ettevõtetele: esimese kvartaliga püstitati seni saavutamata rekord – iduettevõtted kaasasid üle miljardi. Lõviosa sellest läks muidugi Boltile, kuid tugevaid tulemusi tegid ka teised ettevõtted.
Kahekümne viie ükssarvikuni jõudmine nõuab tõsist pingutust, sektori ja riigi koostööd ning kindlasti ka natuke õnne, kuid on tehtav. 2021. aasta seisuga oli Eestis ca 1290 iduettevõtet, kelle tulud kokku olid 1.4 miljardit eurot. Need ettevõtted andsid tööd umbes 8000 inimesele ja tasusid tööjõumakse 130 miljonit. Tehnoloogiasektor ja asutajad soovivad 2030. aastaks jõuda 10 miljardilise tuluni, pakkudes tööd 50 tuhandele inimesele. Täites need ambitsioonikad eesmärgid peaks tehnoloogiasektori aastal 2030 moodustama SKP-st 30%.
See tähendab ühtlasi olulist muutust majanduse struktuuris, muutust suurema teadmus- ja tehnoloogiamahukuse suunas. Ent olulisimana – tehnoloogiasektori kasv ei toimu muu majanduse arvelt, vaid lisaks sellele. Ehk teiste sõnadega tähendab see majanduse ja ühiskondliku jõukuse kiiremat kasvu ja seepärast on tehnoloogiasektori edu Eesti võimalus.
Järgneva kümnendi tehnoloogia areng saab olema veel kiirem kui viimasel veerandsajal. Meie oma maailmatasemel tehnoloogiasektor aitab Eestil sellest tormilisest arengust võita ning muutustega kaasas käia.
„Per capita, Estonia always wins.”
-Ross Mayfield (@Zoom)
Kuidas jõuda 25-ni?
Õnnestumiseks peame olema maailma parimad mitmes punktis.
Esiteks, Eestil on maailma parim start-up viisa.
Vajame ka edaspidi kohalikele asutajatele lisaks ettevõtlikke ja ambitsioonikaid, oma toote või teenusega maailmavallutajaid. Start-up viisaga jätkame ning olen teinud ettepaneku luua lisaks kasvuettevõtte viisa, et kiirelt kasvavad tehnoloogiaettevõtted nagu näiteks Bolt, Wise, Veriff jt saavad jätkata talentide hoidmist ja värbamist ka pärast 10-aastaseks saamist.
Teiseks, Eestis on maailma parim eraisiku tulumaks.
See puudutab nii optsioonide maksustamist kui üldist eraisiku maksumäära. Tehnoloogiasektori panus majanduse kiiremasse kasvu aitab meil toime tulla mitte ainult vananeva rahvastiku tõttu kasvavate kuludega, vaid loob ka eeldused eraisiku tulumaksumäära alandamiseks. Ühiskonnana on meil sellest ainult võita.
Kolmandaks, Eesti on parim kodu talentidele.
Covidi-järgses maailmas liiguvad peakontorid aja arenduskeskused sinna kus on oskustööjõud, mitte vastupidi. Talentide jaoks on kõige olulisem valikukriteerium elukeskkonna kvaliteet. Eestil on palju pakkuda, alustades puhtast loodusest ja turvalisusest ning lõpetades toidu- ja kõrgkultuuriga. Hinnanguliselt annab ükssarvik tööd ca 700 inimesele. Nii on IB haridus, inglisekeelne tervishoiuteenus, nõustamine ja abi meie ühiskonda lõimumisel baasteenused, mida peame koostöös riigi, omavalitsuse ja kogukonnaga pakkuma. Sest iga talent, kes jääb või tuleb Eestisse, loob väärtust ennekõike Eesti inimesele.
Neljandaks, teadus-arendustegevuse korraldus, mis soosib ülikoolide ja ettevõtluse koostööd.
Ma näen, et huvi koostööks ei ole kunagi varem olnud mõlemalt poolt nii kõrge. Tehnoloogiasektor pakub ülikoolidele uusi koostöövõimalusi ning riigi poolt jätkame rakendusuuringute programmi rahastusega.
Viiendaks, Eestis on maailma parim iduettevõtluse ökosüsteem, mis loob uusi asutajaid, toetab raha kaasamisel ja nõustab alustajaid.
Bolt on tõestanud, et raha kaasamiseks maailma tippinvestoritelt ei ole vaja peakontorit registreerida USA-s või Suurbritannias – Eesti on igati sobiv. 25 ükssarvikuni jõudmiseks on vaja veel 17 edulugu, kes vajavad sihini jõudmiseks kapitali umbes 500 miljonit iduettevõtte kohta ehk kokku 10,5 miljardit. Kui maailm püsib sõbralik, on see Eestis tehtav.
Mis on 25 ükssarviku tähendus Eestile?
Ükssarvikute mõju ühiskonnale on palju laiem kui idusektor. Ennekõike on see eeskuju ja julgustus katsetada – ebaõnnestuda, proovida uuesti, ikka selleks, et lõpuks õnnestuda. Idusektorist on sündinud ja sünnivad järgmise põlvkonna ettevõtjad, kel on globaalne ambitsioon ja kes loovad Eesti rahvuslikku kapitali. Rahvusliku kapitali, et edeneks eestikeelne teadus ja -kõrgharidus, et püsiks keel ja kultuur. kood / Jõhvi on üks suur algatus, mis iseloomustab kogukonna soovi anda ühikonnale tagasi.
Rootsi ja Soome rahvuslik rikkus on kogunenud aastasadadega. Eestis sündinud tehnoloogiasektori globaalse haardega ettevõtted aitavad meil nüüd oma rahvuslikku rikkust kasvatada kiiremini kui tavapärast rada käies ning astuda pika sammu põhjanaabritele lähemale. Eesti edu omanik on kodanik ning just kodanikel on tehnoloogiasektori eduloost enim võita.
Minu suurim emotsioon on aga selle aasta start-up kogukonna auhinnagaalalt, kus oli 1990-ndatele ja selle aastatuhande esimesele kümnendile omane õhustik, täis tahet ja riskijulgust teha suuri asju. Just seepärast usun ma seatud eesmärkide võimalikkusse.