Nüüd on esmakordne võimalus igal Eesti inimesel oma riigi võlakirja ostmiseks neid börsil märkida kuni 9. septembrini.
Eesti on juba mitu aastat müünud võlakirju kutselistele investoritele ja rahvusvahelistele fondidele ning neid on seni hästi vastu võetud: pikaajalisi võlakirju on riik emiteerinud 4 miljardi euro ja lühiajalisi 1,1 miljardi euro ulatuses. Samas on Eesti olnud Euroopas üks vähestest riikidest, kes siiani võlakirju oma inimestele pakkunud ei ole. Seda on soovitanud Eestile ka mitmed finantseksperdid, nõudnud meedia oma juhtkirjades ning ootust võlakirjade emiteerimisele on kinnitanud avaliku arvamuse küsitlused.
Eesti taasiseseisvusaja esimene jaeinvestorile suunatud riigivõlakirjaemissioon on märgiline neljal põhjusel.
See emissioon annab võimaluse jaeinvestoritele oma vaba raha riskivabalt investeerida ning investeerimisportfelli mitmekesistada.Pangahoiuse kõrval on see igati mõistlik alternatiiv, sest riik maksab võlakirjadelt fikseeritud intressi 3,3% aastas, võrdlusena kaheaastase pangahoiuse intressiga, mis on täna 2,5%. Võlakirja eristab pangahoiusest ka selle likviidsus. Kuna võlakiri saab olema vabalt kaubeldav Nasdaq Tallinna börsil, tähendab see, et neid saab soovi korral järelturul osta ja müüa igal hetkel, kui see peaks vajalikuks osutuma. Eraisikute pangakontodel on ligi 12,4 miljardit eurot ja ettevõtetel ligi 10 miljardit. Kindlasti leiab osa sellest rahast tee Eesti riigivõlakirjadesse. Tegu on väikeinvestori jaoks ikkagi esimese võimalusega taasiseseisvunud Eesti ajaloos omaenda riigi võlakirjadesse investeerimiseks – nii on sellel investeerimisotsusel ka emotsionaalne ja patriootlik tahk.
Laenates kohalikelt investoritelt, jääb raha Eesti majandusse. Valitsuse intressikulu on Eesti investori intressitulu, mida saab reinvesteerida või suunata tarbimisse. Nii investeeringud kui tarbimine tähendab ka täiendavat maksutulu eelarvesse. See tähendab omakorda paremat eelarvepositsiooni, mis aitab seada kursi tasakaalustatud riigieelarve suunas.
Riigi võlakiri toetab kohaliku kapitalituru arengut. Riigivõlakiri on omamoodi teetähis igal börsil, kujundades ka eravõlakirjade intressitaset. Nii Leedu kui Läti 100- ja 1000-eurose nominaaliga riigivõlakirjad on noteeritud Nasdaq Baltic börsil, nüüd on esimene samm tehtud ka Eestis. Tavalisest madalam nimiväärtus (100 eurot) ja kaheaastane tähtaeg kindlustab, et võlakiri on kättesaadav võimalikult paljudele inimestele. Balti riigid ei ole jaeinvestorit kõnetades üksi – viimastel aastatel on sama teinud näiteks Belgia, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Portugal, Rumeenia, Suurbritannia.
Riigivõlakirja noteerimine Tallinna börsil edendab rahatarkust. Just riigivõlakiri võib anda inimesele vajaliku tõuke väärtpaberikonto avamiseks. Me nägime seda trendi näiteks Enefit Greeni IPO puhul – igast viiendast eestlasest sai Enefiti investor. Esimesele investeeringule järgnevad uued ning üha enam inimesi asub omandama rahatarkust ja leiab tee investeerimismaailma. Miks on see oluline? Vananeva rahvastiku tingimustes kasvab meist igaühe isiklik vastutus tööelu vältel ehitada oma pensionisammast, sest riikliku pensioni tähtsus saab olema ajas kahanev. Huvi investeerimise vastu aitab teha teadlikumaid valikuid ka oma pensionipõlve kindlustamisel.
Millega peab investor veel arvestama? Kuigi riigivõlakirja intressimäär on fikseeritud, siis kauplemisel järelturul võlakirja turuhind muutub ja võib olla nii suurem kui väiksem võlakirja nominaalväärtusest. See muutus peegeldab euroala üldist intressimäärade taset, aga lisaks ka investorite hinnangut Eesti riigi majanduse ja rahanduse kohta. Teiste sõnadega – riigivõlakirja tootlus on riigi usaldusväärsuse näitaja. Kõrgem tootlus võrreldes näiteks Soome või Austriaga näitab, et investorid hindavad Eesti riigiriski kõrgemana.
Kõrgem riigirisk sõltub üldjuhul mitmest tegurist, nagu turu likviidsus, emitendi tuntus, riigi majanduse ja rahanduse seis. Kuigi kavandatav 200-miljoniline emissioon moodustab küll suhteliselt väikese osa võlakirjadega kaasatud riigivõlast, on siiski tootluse muutus ajas sellele vaatamata indikaator, mida peaks hoolega jälgima.
Üks tootlust mõjutavatest teguritest, mis on puhtalt meie endi kätes, on riigi rahanduse olukord ja väljavaade. Nii on kindlas langustrendis eelarvepuudujääk kasulik ka võlakirjaomanikele, sest see tähendab võlakirja kallimat hinda järelturul, mis võlakirja müümisel enne lunastustähtaega investorile kasumiks konverteerub. Mõistagi kehtib ka vastupidine: kui riigi rahanduse seis halveneb, langeb ka võlakirja hind, sest uued investorid soovivad kõrgemat tootlust. Kui ei ole vajadust ega soovi kahjumiga kaubelda, peab investor sel juhul ootama lunastamistähtajani, mil riik maksab tagasi võlakirja nominaalväärtuses.
Riigivõlakirjade kättesaadavusest jaeinvestoritele võidavad nii kodanikud, riik kui majandus. Laiemalt, ühiskonna vaates tähendab raha kaasamine inimeste kaasamist – igal Eesti inimesel on võimalik võlakirju ostes oma riiki tugevamaks muuta. Riiklik võlakiri on üks madalaima riskiga finantsinstrumente ja teiste riikide kogemusel toob see väärtpaberiturule ka uusi väikeinvestoreid. Selle emissiooniga teeme teoks ammu oodatu ja loome nii pika- kui lühiajalist kasu riigile, rahvale ja finantsturule.