Vajame parimaid tehnoloogiaid, rohkem noori inseneeriasse ja ettevõtete koostööd teadusasutustega.

 

Innovatsioon ei saa toimida ilma tugeva tööstusvaldkonnata – seda kinnitab Põhjamaade kogemus.

Praegu on käimas selle sajandi suurim tarneahelate ümberpaiknemine. See on meie tulevikutööstuse suur võimalus. Eesti töötleval tööstusel on majandusharuna kaugele ulatuvad traditsioonid ja tugevad alustalad. See tugevus on eredalt silma paistnud viimaste kriiside taustal. Kõige ilmekamalt näitabki tööstuse tugevust reageerimine kriisidele — sektori vastupanu- ja kohanemisvõime Covid-19 kriisiga ning Ukraina sõjaga on olnud muljetavaldav. Tööstus taastus pärast esimest ehmatust kiiresti ja veab siiamaani Eestit sellest kriisist majanduslikust ja ka tööhõive vaatest läbi.

Eesti suurima majandusharuna on töötlev tööstus (edaspidi tööstus) saanud ebaõiglaselt vähe tähelepanu. Kuid see on muutumas – Eesti tulevikutööstuse areng ja konkurentsivõime on minu ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi prioriteet. Olen inimestelt sageli kuulnud, et tööstus on nende arvates tulevikuperspektiivita valdkond. Kriitikute silmis on tööstusel tihtipeale kuvand, et see on räpane, raske ja vanaaegne. Selline kuvand pärineb aga tahavaatepeeglist. Tulevikutööstus on tehnoloogia- ja teadusmahukas ega erine millegi poolest Eestile kuulsust toonud IT-sektorist.

Olen külastanud kõigis Eesti maakondades kümneid ettevõtteid ja kogetu põhjal väidan kindlalt, et meil on olemas hulganisti maailmatasemel tööstusettevõtteid. Ettevõtteid, mis on tehnoloogiamahukad, innovaatilised, mis hoolivad oma keskkonna jalajäljest ja konkureerivad globaalselt talentide pärast. Ettevõtteid, mis investeerivad tehnoloogiasse ja teadus-arendustegevusse kümneid miljoneid.

Edukate ettevõtete seas on nii neid, kes müüvad oma kaubamärgi alt, kui ka neid, mis hoopis osutavad tootmisteenust. Mõlemad on ühteviisi olulised ning mõlemaid iseloomustab innovaatilisus, maailmatasemel kvaliteet ja tehnoloogia. Üks näide tööstuse majanduslikust mõjust ja investeerimisvõimekusest pärineb Jõgevamaalt: kaks puiduvaldkonna ettevõtet, mis paiknevad üksteisest vähem kui seitsme kilomeetri kaugusel on investeerinud tootmisvõimekusse kokku üle 100 miljoni euro.

Edukate riikide näited

Tööstus on Eesti majanduse mootoriks ja omab seetõttu olulist rolli Eesti majanduse tööjõu tootlikkuse tõstmisel 110%-ni Euroopa Liidu keskmisest. See on väga ambitsioonikas eesmärk, sest tööstuse tootlikkus hõivatu kohta jääb praegu oluliselt alla ELi keskmisele, arendustegevuse keskmine maht ettevõtetes on tagasihoidlik ning digilahenduste rakendamise osas on tööstus ELi vaatest teises kümnes. Siiski peitub edu võti just arendustegevuses ja digitaliseerimises.

Tootlikkuse kasvu ja Eesti majanduse tugevust mõjutab ennekõike tööstuse võime enda positsiooni väärtusahelas parandada. Tugev tööstussektor on vundament, mis loob aluse majanduse kasvuks tulevikus ja võimalused teiste sektorite arenguks.

Tööstussektoril on oluline roll nii tööandjana (Eesti suurim tööandja) kui ka elukeskkonna kujundajana. Samuti mängib tööstus suurt osa rohepöörde eesmärkide elluviimisel. Tööstusettevõtted hoolivad järjest enam keskkonna jalajälje vähendamisest ja kestlikust arengust.

Edukate riikide näitel saame rääkida ka seaduspärast, kus tehnoloogiatööstuse tekkimine mingisse piirkonda annab laiema arengutõuke piirkonnale endale – üks eksportiv töökoht loob juurde 3-4 teenindavat töökohta. Sellise tööstuse kõrvale tekivad teenindusasutused, lasteaiad, koolid. Ehk teiste sõnadega: sünnib ökosüsteem, mis tõstab elukeskkonna kvaliteeti ja see on olulisim kriteerium, mis inimestele elukohavalikul korda läheb. Seega pole tööstus ja ettevõtlus laiemalt pelgalt majanduse mootor, loob võimaluse regiooni terviklikuks arenguks.

Rohepöörde kontekstis on tööstusel samuti oluline roll, olles otseselt või kaudselt üks suuremaid kasvuhoonegaaside tekitajaid. Järgnevatel aastatel peab tööstus konkurentsivõime hoidmiseks nii keskkonnaeesmärkidest kui tarbijaeelistustest lähtuvalt panustama eelkõige energiajuhtimisse, ressursitõhususse ja ringmajanduse praktikate kasutuselevõttu. See omakorda tähendab panustamist arendustegevusse ja tehnoloogiasse.

Ministeeriumi poolt näeme, et järgmise viie aasta jooksul on peamisteks eesmärkideks tööstussektorile:

  • teadus-arendustegevuse investeeringute kasv 2%-ni ettevõtte käibest;
  • ekspordi osakaal kogutoodangust rohkem kui 80%;
  • läbivalt tööstussektoris kestlike põhimõtete rakendamine.

Riigi ülesanne on üldise majanduskeskkonna stabiilsuse ja konkurentsivõime tagamine. Talendipoliitika, sealhulgas haridussüsteem, peab olema kooskõlas tööturu vajadusega. Ka tööstused vajavad digi- ja rohepöörde taustal hulganisti IT-spetsialiste, kellest on meil juba niigi puudus. Samuti ka teisi oskustöötajaid, keda valmistavad ette peamiselt kutsehariduskeskused. Kutsehariduse maine on aga Eestis sageli madal, mille tõttu ei taha paljud noored isegi kaaluda kutsehariduskeskustes pakutavatele võimalustele. Selleks, et maailmapildis konkurentsis püsida, peame ka kutsehariduse atraktiivseks tegema.

Kõrgharidus ja spetsialistid

Teisalt tuleb üle vaadata ka kõrghariduse süsteem — põhiküsimus on, et kuidas saada ülikoolidest vajalikus mahus spetsialiste? Olen seisukohal, et kool peab õpilase huvialade süvendamisega tegelema juba varem kui gümnaasiumis. Mida varem tekib õpilasel positiivne kontakt inseneeria või loodus- ja täppisteadustega, seda suurema tõenäosusega see õppur ka nende erialadeni ülikoolis jõuab. Selleks, et selle kontakti kohta saaks öelda “positiivne kontakt”, peab sellel olema väga praktiline kogemus, mille käigus õpilane näeb ka ise ära, et tööstus polegi nii must ja vananenud, vaid pakub vägagi uuenduslikke võimalusi.

Samuti on oluline innovatsiooni ja arendustegevuse teadlikkuse ning võimekuste tõstmine. Edukate ettevõtete kogemus kinnitab, et arendustegevusse investeerimine aitab kasvule palju kaasa. Samuti tähendab teadusesse investeerimine innovaatilisemat riiki. Riik saab nügida ja motiveerida. Näiteks tõstes tööstuse nähtavust Eesti eduloos ja piirkondlikku tööstust toetades, et jõuda ka nende ettevõtjateni, kes on suurtest linnadest kaugemal.

Need on mõned valdkonnad, kus tööstus tuge vajab. On selge, et tööstus ei ole ühe valdkonna või ministeeriumi teema, vaid eeldab erinevate osapoolte sisulist koostööd. Meil on sisuline koostöö tööstuse erialaliitudega käimas ja üheskoos me lahendused ka loome. „Eesti tööstuspoliitika 2035“ saab olema ambitsioonikas ja mõõdikutega strateegia, mis lähtub konkurentsivõime, tootlikkuse, teadmusmahukuse ja kestlikkuse põhimõtetest. Ikka selleks, et panna Eesti tööstus kindlalt maailmakaardile.

Eesti tööstuse edulugu on meie kõigi edulugu. Märkame meie kodukoha tööstusettevõtteid, mis teevad maailmatasemel ettevõtlust, investeerivad järjest enam innovatsiooni ja loovad järjest kõrgemat lisandväärtust. Sest Eesti digiriigi loo kõrvale on sündimas Eesti tulevikutööstuse edulugu. Ärme hoia end tagasi ja räägime sellest Eestis ning maailmas!