Venemaa agressioon Ukrainas, kõrged energiahinnad ja kiire inflatsioon teevad arusaadavalt murelikuks nii tarbijad kui investorid. Rahvusvahelise Valuutafondi juulikuine majandusprognoos kannab sõnumit, etväljavaade on tume ja ettearvamatu. Siia juurde veel hõiked, et see talv tuleb valida toidu või toasooja vahel, rohepööre võtab meilt viimasegi raha ning hirm musta tuleviku ees on kerge maad võtma.
Hirmujuttudele vaatamata ei ole investorite huvi Eesti vastu kadunud. Vastupidi, mitmed suured investeeringud liiguvad edasi, ka Ida-Virumaal, ning Soome ja Rootsi NATO liikmelisus on tekitanud meie vastu täiendavat investeerimiskindlust ja -huvi. Idusektor on sel aastal kaasanud ligi 1.1 miljardit investeeringuid. Tarnekindlus on järjest olulisem ning investeeringud, mis liikusid selle sajandi algul läänest itta pöörduvad tagasi koju, Euroopasse.Ka regionaalselt vaadatakse järjest enam tarneahelaid, mis asuvad pigem naabruses kui Euroopa keskel või teises otsas. Nii määravad strateegiliselt Eesti atraktiivsuse investeeringute sihtpaigana neli tegurit: elukeskkonna kvaliteet, ühendused, kohalik kapital nurgakiviinvesteeringuteks ja avatus ühiskonnana.
Elukeskkonna kvaliteet on number üks kriteerium, mille järgi eriti Covidi-järgses maailmas rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste oskustega inimene ehk talent oma elukohta valib. Üha enam liiguvad investeeringud ja seeläbi ettevõtete peakontorid ning arenduskeskused sinna, kus on talendid ja mitte vastupidi. Eestil on elukeskkonnana väga palju pakkuda – digitaalne ühiskond, palju ruumi ja puhas loodus, maailmatasemel haridus, kultuur ja gastronoomia. Siia juurde kiirelt arenev tehnoloogiasektor ja kaasaja tööstus, investeeringud ühendustesse Rail Baltica näol ning visioon tunneliga ja õhu kaudu sujuvalt ühendatud Tallinn-Helsingi kaksiklinnast koos ambitsiooniga luua FinEst Bay’st maailma suurima talendikontsentratsiooniga paik, räägivad kõik Eesti poolt.
Rohkem Eestiga seotud talente tähendab ka rohkem maksuresidente. Eesti oli möödunud aastal Tax Foundationi andmetel kõige konkurentsivõimelise maksusüsteemiga OECD liikmesriik. Ettevõtte maksustamise tugevused on laialt teada, kuid palju vähem oleme ise rääkinud üksikisiku maksustamise plussidest, mille alaindeksis on Eesti samuti esimene. 20-protsendiline ühetaoline maksumäär kõikidelt tululiikidelt on rahvusvahelises võrdluses atraktiivne ja lihtne. Madal maksumäär kombineerituna e-residentsuse ja digitaalse ühiskonnaga võimaldab Eesti maksuresidendil äri juhtimist ükskõik millisest maailma paigast, kus on juurdepääs internetile.
Investeerimisotsuste tegemisel ja asukoha valikul on üha tähtsam ka sihtriigi keskkonna jalajälg. Nii on tark võtta rohepööret kui samasugust sajandi võimalust nagu digiühiskonna loomine. Tagasivaates ei räägi me ju digiriigist kui kulust, mille arvelt jäid vajalikud investeeringud tegemata ja ühiskonna areng seisma, vaid julgest strateegilisest valikust, mis on aidanud meil ühiskonnana olla rajaleidja ja suunanäitaja. Niisamuti on rohepöördega. Mida kiiremini ja julgemalt suudame me teha nii avalikus kui erasektoris investeeringud, mis vähendavad meie keskkonna jalajälge, seda atraktiivsem on Eesti talentidele ja kapitalile.
Mul on hea meel, et sain ministrina anda rohepöördele hoogu läbi SmartCapi 100 miljonilise nurgakiviinvesteeringute rohefondi, millele lisandub vähemalt samapalju eraraha. Investeeringud, mida erainvestorid plaanivad mere- ja maismaa tuuleparkidesse ning päikesejaamadesse ulatuvad miljarditesse. Ka uue põlvkonna tuumaenergial on koht meie energiaportfellis. Kõik need investeeringud suurendavad Eesti atraktiivsust elukeskkonnana ning tähendavad praegusega võrreldes suurusjärkudes madalamaid energiahindu ning sõltumatust Venemaa energiast.
Miks on atraktiivsus investeeringute sihtkohana meile rahvusena oluline? Sest rohkem kõrgtehnoloogilisi ja innovatsiooni soosivaid investeeringuid tähendab sama maksukoormuse juures suuremat maksutulu, mille arvelt saab rahastada haridust, tervishoidu, maksta kõrgemaid pensioneid. Miljardi jagu, ehk vaid 3% suurem SKP kui baasprognoosis, tähendab jämedalt 300 lisamiljonit riigieelarvesse.
Lõpetuseks – läänemaailma investeeringud Eestisse suurendavad meie majanduslikku julgeolekut ning annavad kaitseinvesteeringute kõrval meile täiendava julgeolekugarantii. Loopida riigi suunal väiteid, nagu oleks investeeringud jäetud õigel ajal tegemata on ausetud. Tehnoloogia muutub iga aastaga odavamaks ja kasvõi roheenergiasse polnudki mõistlik 5-10 aastat tagasi investeerida. Tänaseks on need investeeringud tehtud ja nüüd on olemas ka kindlus, et need tasuvad end ära. Praegune kriisimull on meid eemale tõmmanud tulevikuvaatest. Kui jätkame Eestis parima elukeskkonna ehitamist, teeme julgeid investeeringuid,ja me saame peagi rahvana vaadata rahvana julgelt tulevikku.