747 000 inimese ja nende pensionikontodele kogunenud 4,7 miljardi euro üle ei saa otsustada tormates, usu põhjal ja võltsvabadust lubades.
Riigikogu alustab uut aastat kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu viimase menetlusetapiga. Võinuksime alustada riigikogus uut kümnendit asjaliku aruteluga, kuidas teha Eesti pensionisüsteemi paremaks, selmet seda lõhkuda. Tegelikult on valitsuskoalitsioon otsustanud lammutustöö lõpule viia. Kiirkorras.
Miks ma esitasin 689 muudatusettepanekut, mis nihutavad kas jõustumistähtaega või väljavõetava summa suurust pelgalt päeva ja euro kaupa ega ole mõistagi sisulised? Need ettepanekud on osa teadlikult valitud parlamentaarsest taktikast, et pidurdada seaduse vastuvõtmist kujul, mis on kahjulik nii praegustele kui ka tulevastele pensionäridele.
Sisulist arutelu koalitsioon ei soovi. Selle kinnituseks oli meie ja sotsiaaldemokraatide ühise eelnõu esimesel lugemisel väljahääletamine, ehkki eelnõu eesmärk oli Eesti pensionisüsteemi parandada. Meie eelnõu pani ette muuta teise samba jäik väljamaksete süsteem paindlikuks ja lahendada sellega praeguse süsteemi suurim puudus. Teiseks taastada teise ja kolmanda samba väljamaksete maksustamine algsel kujul. Kolmandaks parandada inimeste informeeritust nende pensioniõigustest ja väljamaksete võimalustest.
Esitasime sama eelnõu uuesti, kuid pole tõenäoline, et see jääb menetlusse ja valitsus on valmis sisulist arutelu pidama.
Väiksem pension ja muud hädad
Kui valitsuse eelnõust saab seadus, tekitab see probleeme juurde. Ilma kohustusliku kogumispensionita on pensionid väiksemad; teise samba fondid jätavad tegemata investeeringud, mis aitaksid arendada Eesti majandust; Eesti majanduse konkurentsivõime on väiksem ja luuakse vähem kõrgepalgalisi töökohti; majanduskasv on väiksem ja heitlikum.
Need väited ei ole väljamõeldud ega hirmutamiseks kirja pandud. Sellistele järeldustele on jõudnud Eesti Pank, arenguseire keskus, riigikontroll. Seda näitab tegelikult ka rahandusministeeriumi enda eelnõu seletuskiri.
Ei saa mööda vaadata ka olulistest õiguslikest riskidest. Valitsuse eelnõu võimalikele vastuoludele põhiseadusega viitavad oma analüüsides nii Ellex Raidla kui ka Soraineni advokaadibüroo. Põhiseadusliku riive riski ei tohi alahinnata ükski riigikogu liige. Eriti ei peaks seda tegema valitsus, kes soovib eelnõu vastu võtta, sidudes selle usaldushääletusega, et välistada sisulist arutelu rahanduskomisjonis ja riigikogus.
Vastuolu või kooskõla põhiseadusega ei ole minu otsustada, seda teeb riigikohus. Ent kuidas peaks suhtuma valitsusse, kes on sidunud oma usalduse seadusega, mis võib riigikohtu otsuse järgi osutuda põhiseadusega vastuolus olevaks?
Kasulik nüüd ja edaspidi
Lammutamise pooldajate jaoks on lammutamine usu küsimus. Neile, kes soovivad kujundada oma arvamuse faktide ja teadmiste põhjal, kordan üle põhjused, miks on teine sammas Eesti pensionisüsteemi lahutamatu osana olnud ja on ka edaspidi kasulik.
Eesti rahvastik vananeb. Kui praegu on ühe pensionäri kohta kolm tööealist, siis 2040. aastaks vaid napilt kaks. Ilma kogumispensionita tuleks praeguse pensioni ja palga suhte hoidmiseks – selle tõstmisest rääkimata – tõsta makse, tõsta pensioniiga või suurendada sisserännet. Muul moel ei ole võimalik ainult jooksvatest maksutuludest olenevaid pensione tõsta.
Ilma kogumispensionita tuleks praeguse pensioni ja palga suhte hoidmiseks tõsta makse, pensioniiga või suurendada sisserännet.
Kõik arvestatavad ja usaldusväärsed uuringud ja analüüsid näitavad, et vananeva rahvastiku tingimustes on teise sambasse kogumine pensionieas elukvaliteedi hoidmiseks vältimatult vajalik. Esimene sammas tagab ainult hädavajaliku miinimumi. Kõik analüüsid kinnitavad, et Eesti vananeva rahvastiku tingimustes ei ole kohustuslikule kogumispensionile paremat alternatiivi ja teise samba laialijagamine suurendab, mitte ei vähenda pensionäride vaesusriski, mis on juba niigi Euroopa Liidu suurim. Ühtegi arvestatavat analüüsi, mis tõendaks vastupidist, valitsus esitanud ei ole ega esitagi. Neid lihtsalt ei ole.
Suured haldustasud on minevik
Suured haldustasud on minevikuprobleem, millele kehtiv seadus ja turg on juba lahenduse loonud. Ainult mõne fondi valitsemistasu on kõrgem kui 0,75% ja madalaima tasuga passiivselt juhitud fondi valitsemistasu on 0,29%. Fondide 2002.–2018. aasta keskmine tootlus oli 3,5% ja 2019. aasta, mil pensionifondide koondindeks kerkis 9,5% (enam kui palgakasv), suurendas ajaloolist tootlust veelgi.
Teise samba laialijagamine suurendab, mitte ei vähenda pensionäride vaesusriski, mis on juba niigi Euroopa Liidu suurim.
Meile on ette heidetud, et teist sammast kaitstes hoolime ainult tulevastest pensionäridest praeguste arvel. See ei ole nii. Ka mineviku tootluste ja teenustasude puhul on teise sambaga liitunul parem pension kui mitteliitunul. Hoolimata sellest, et majanduskasv ületas sel perioodil teise samba tootlust, ei kaasnenud sellega esimese samba kiiremat kasvu.
747 000 inimese ja nende pensionikontodele kogunenud 4,7 miljardi euro üle ei saa otsustada tormates, usu põhjal ja võltsvabadust lubades. Ei ole ühtki sisulist takistust, mis ei laseks teha pensionisüsteemi paremaks huvirühmi päriselt kuulates, mitte süsteemi üht alustala lammutades. Iga saadik vastutab oma valijate ja südametunnistuse ees selle eest, kuidas ta hääletab. Soovin kaasvalitutele oma valiku tegemiseks tarkust ja meelekindlust.
——————————————————————————————————-
Näide, et teise sambaga liitumine annab suurema pensioni:
Tegelike andmete põhjal tehtud lihtne arvutus (mitte prognoos) kinnitab, et teise sambaga liituda on olnud kasulik.
Vastsel pensionäril Maril, kelle pensioniiga saabus tänavu 1. jaanuaril, on 44 aastat tööstaaži ja ta teenis oma tööea vältel keskmist palka. Mari liitus 2002. aastal teise sambaga, tema pensionivara teenis teise samba keskmist tootlust. Pensioni saab ta nüüd 518 eurot kuus.
Tema abikaasa Enn otsustas teise sambaga mitte liituda. Staaži ja palka oli tal sama palju kui Maril, aga pensioni saab ta nüüd 483 eurot ehk 35 eurot vähem kui Mari.